Reaalaja videotöötluse jõudluse parendamine Eesti Infotehnoloogia Kolledži Robootikaklubi Botmaster platvormi baasil
Enhancement of Real-time Video Processing Performance based on Estonian Information Technology College Robotics Club Botmaster Platform

Thursday, July 11, 2013

Chapter 5 - Veni, vidi, vici

Lõputöö kirjutamisega seotud blogis peaks varem või hiljem jõudma kätte mingi loogiline lõpp. Eks see oleneb sellest kui kähku õnnestub asjaga ühele poole saada. Mul kulus 0-100% diplomitöö valmimisele 9,5 kuud, millest enamuse ajast veetsin Rootsis. Ja seal oli kirjutamiseks väga hea keskkond - vähe segavaid faktoreid ning palju tarkust õhus. Aktiivselt tegelesin asjaga kokku umbes 4-5 kuud, millest väga-väga aktiivselt umbes kolm :)

Ühes Stockholmi tuntumaimas ärihoones, kus pesitsevad sellised IT tegijad nagu Electronic Arts või Dice, öösiti läheb päris pimedaks. Kuid mitte kuuendal korrusel, kus ma viimase 1.5 kuuga enne lõpetamist genereerisin valmis ~35lk oma tööst.
Loojang või tõus? Need kevadised ööd on väga kenad. Silm puhkab, mõte lendab.
Vahel harva kirjutasin kodus ka, tavaliselt nädalavahetustel.
Lõputöö sai kaitstud, ülikool lõpetatud ning tänasest olen ametlikult TTÜ Computer and Systems Engineering M.Sc tudeng. Tundub lahe eriala, kus tavapäraste mainstream klikitavate süsteemide asemel saab progeda põnevaid käegakatsutavaid asju.

Diplomitöö tulemusega jäin rahule. Suurepärane hinnang tuli juhendajalt, retsensendilt ning ka final komijonilt. 5 it is. Pärast kaitsmist valiti kevadiste IT-arenduse diplomitööde seast kaks päeva parimat lõputööd. Jagasin seda meeldivat tiitlit Andres Käveriga, kelle teemaks oli "Mootorsõiduki parameetrite reaalajaline monitooring ja juhtimine". Väga põnev ja tugev diplomitöö mehel.
Ülikooli lõpuaktusel sain väljapaistva diplomitöö eest veel stipendiumi Tallinna linnalt. Täispakett. Nagu ütles üks võidukas mees: "veni, vidi, vici" ;)

Blogist nii palju, et kohe, kui läks lõputöö reaalseks kirjutamiseks, siis sain üsna kähku aru, et edaspidine blogi pidamine on täiesti mõttetu. Samas see oli hea warm-up ning mõningatest märkmetest oli kirjutamisel tõesti kasu. Blogis oli 9-kuuline paus - vahepeal toimus palju põnevat, nt 3. koht Robotexil. Lõputöö kirjutamise protsess ise kannatas kord rohkem, kord vähem ja mitmel erineval põhjusel - remondi tegemine, lumelaua hooaeg jms. Ma polnud thesisega üldse rahul ning otsustasingi tegeleda asjaga usinamalt ja kauem ning lükkasin kaitsmise kevadesse. Kokkuvõttes tuli keskmisest pikem, 71-leheküljeline baka thesis.

Et postitusel oleks midagi kasulikku ka tulevastele põlvedele --> asjad, mis õppisin lõputöö kirjutamisel:
  • Teema valik - kui pole nolifer ning pole väga palju üleliigset aega, siis soovitaks võtta mõni teema, mis on seotud tööalase tegevusega (või siis mõne hobiga). Väga keeruline on pärast tihedat tööpäeva põhjalikult keskenduda täiesti teistele asjadele. Ma valisin teema, mis on seotud hobiga (progemisega robootikaklubis) ja ikka oli päris raske.
  • Juhendaja valik - oleks hea leida juhendaja, kes on teie teemast ise ka huvitatud. Mul oli lihtne - juhendajaks oli Valdur, kellega olen teinud koostööd mitu aastat ning, kellelt pärinebki suur osa minu masinnägemisega seotud teadmistest.
  • Quality Assurance - leidke omale tark naine (works better), kes loeks hea meelega lõputöö läbi ning otsiks tekstist vigu. Oma näpukaid on tõesti väga raske märgata. Mul oli abiks tubli Sandra, kes on igapäevaselt ameti poolest Quality Lead ning pädevuses ei tasunud kahelda - kaks korda luges ning mõlemal korral sain põhjaliku bugiraporti :D
  • Aeg - asjade kirjapanemine võtab oluliselt rohkem aega kui võib esmapilgul arvata. Koostage eesmärkide sooritamise plaan ning ajaline prognoos, seejärel korrutage läbi kõik kolmega.
Mitmed inimesed on avaldanud soovi mu teemaga lähemalt tutvuda. Loodan, et ootused pole liiga kõrged ja keegi ei pea pettuma, baka ikkagi :P

Thesise reliis on siin: Erik Kaju Diplomitöö @ Scribd. [Kui ei avane, siis SIIN (Google Drive)]

No comments:

Post a Comment